Meeskonnakoolitus ilma juhita?
Aktuaalne küsimus – mis aitab juhtide usaldusväärsust tõsta?
Paljudes Eesti ettevõtetes on pööratud meeskonnatöö arendamisele tähelepanu. Tõenäoliselt on iga töötav inimene osalenud mõnes meeskonnatöö koolituses. Koolituse korraldamise taga võib olla nii soov toredasti üheskoos aega veeta kui ka soov meeskonnaga paremaid tulemusi saavutada. Sageli soovitakse, et suhted muutuksid paremaks ja konstruktiivsemaks ning eesmärgid selgemaks.
Näib, et nii mõnigi kord puudub juhtidel ettekujutus sellest, mis kasvatab usaldust ja mis kahandab. Suheldes nii ettevõtete esindajatega kui koolitajatega tuleb välja, et esineb olukordi, kus juht eelistab mitte osaleda meeskonnatöö koolitusel. Teinekord lepitakse kokku, et juht osaleb, kuid mistahes põhjustel teda kohal ei ole. Juhi mitte-osalemine meeskonnatöö koolitusel võib mõjuda tema usaldusväärsusele laastavalt. Mõnikord toovad juhid argumendiks, et koos juhiga pole töötajad nii avameelsed ja ei avane koolitusel. Tekib küsimus – milles peaksid nad koolitajaga avameelsed olema? Oma rahulolematuses? Paradoks on selles, et ühiselt juhi tagarääkimine on vähenda rahulolematust – hoopis kasvatab. Üldjuhul tunduvad inimestele sellised ilma juhita avameelsed aruelud üsna mõtetud – midagi ju ei muutu. Dialoogi ei teki. Distants suureneb. Seega, kuigi koolitaja ja grupi vaheline usaldussuhe on oluline, siis ettevõtte seisukohalt vaadates on oluliseim juhi ja meeskonna vaheline usaldussuhe. Seetõttu on tähtsaim valida selline arengumeetod, mis aitab juhil ja meeskonnaliikmetel reaalselt omavahelist kontakti parandada.
Kui meeskonnaliikmete omavaheline kontakt ja abistamine on kõrgem kui usaldusväärsus juhi suhtes, siis juht ei suuda meeskonda tõhusalt juhtida pidevate muudatuste keskkonnas. Ilma positiivse mõjuta ei suuda juht meeskonda operatiivselt kaasa haarata.
