Juht kui muudatuste juhtija
Juhi olulisemaks oskuseks on muutunud muudatuste igapäevane juhtimine meeskonnas. See on üha määravam praegustel kiirete muudatuste aegadel, mida iseloomustab see, et juhid peavad igapäevaselt paralleelselt tegelema mitmete muudatuste juhtimisega – nii nendega, mida nad ise ellu kutsuvad kui ka muudatustega, millele tuleb kiirelt reageerida. Seega on oluline olla teadlik komponentidest, mis mõjutavad tulemuste saavutamist.
Uuringud näitavad, et suuremat osa muudatustest ei suudeta edukalt ellu viia. Sageli tuuakse ühe raskusena muudatuste juhtimisel välja töötajate vastupanu – töötajad ignoreerivad muudatusi. Mina toon välja kõige olulisema – juhtide vastupanu.
Sellises tempos muudatusi pole võimalik kergelt ja vastupanuta saavutada kui juhid ei muuda kõigepealt iseennast. Endise nö. rahuliku aja juhtimise paradigmad praegu enam ei tööta. Inimeste kaasamine muudatuste juhtimise protsessi kõige esimestesse etappidesse nõuab usaldust kui ka aega. Kui muudatustes osalejaid ei kaasata kõige varajasemates etappides, siis vastupanuga tegelemine võtab veel rohkem aega. Vastupanu protsessis osalemine mõjutab jälle omakorda usaldussuhet.
Millised on tänapäevased arenguvahendid, mis aitavad kõige tõhusamalt? Olen veendunud, et need, mis aitavad juhte selles, milles ollakse nõrgimad – muudatuste elluviimine. Minu kogemuse põhjal aitab kõige enam isiklikke ja meeskondlikke eesmärke saavutada coaching. Kõige enam aitab eesmärkide saavutamise viisidest teadlikuks saada, edust ja ebaedust õppida supervisioon. Supervisioon ja coaching on omavahel seotud, kuna sageli sisaldab supervisiooniprotsess ka coachingut. Mõlema puhul on tegu eelkõige sekkumisega, mis tegeleb reaalse meeskonna olukorraga ning aitab meeskonnal endal soovitud muutused teostada.
