Professionaalne supervisioon on süsteemne nõustamisprotsess,  mis on suunatud inimestega töötavale professionaalile. Fookuses on indiviidide, tööalaste ülesannete ning organisatsiooni omavaheline interaktsioon.

Professionaalse supervisooni eesmärk on

  • Arendada tööks vajalikke oskuseid ja omadusi

  • Leida tõhusaid lahendusi ja toimimisviise

  • Toetada elukestva õppimise kontseptsiooni

  • Jõustada inimest, meeskonda, organisatsiooni

  • Pakkuda võimalust enesearenguks

Supervisiooni tulemusel

  • taastub töötaja tööressurss ja kasvab töörõõm

  • toimub töötaja üldine professionaalne areng, sh tugevuste ja kasutamata ressursside väljatoomine

  • luuakse selgust ja leitakse lahendusi või uudseid vaatenurki tõstatatud probleemidele ja keerulistele olukordadele

  • saavutatakse soovitud eesmärgid või lepitakse kokku viis nendeni liikumiseks

Supervisiooni kasutavad tulemuslikult väga erinevad valdkonnad kuid levinumateks on eelkõige sotsiaaltöö-, haridus-, täiskasvanuharidus-, personalitöö-, tervishoiu-, psühhoteraapia-, hoolekande valdkonnad. Lisaks avalikule sektorile kasutab supervisiooni ka ärisektor ning teised inimeste arenguvaldkonna spetsialistid nagu coachid ja nõustajad.

Professionaalsel superviisoril on kõrgharidus enamasti psühholoogias, pedagoogikas, meditsiinis, õigusteaduses, sotsiaaltöös, teoloogias. Lisaks on ta läbinud 3- aastase supervisiooni-alase väljaõppe ja tal on ANSE (Association of National Organisations for Supervision in Europe) liikmesorganisatsiooni poolt väljastatud sertifikaat, mis kinnitab tema ettevalmistuse vastavust rahvusvahelisele standardile.

Superviisor

  • on kompetentne juhtima oma kliendi tööalast enesepeegeldus-protsessi

  • on neutraalse tagasiside andja, kuna ta ei ole seotud organisatsiooni emotsionaalse fooniga.

  • kasutab kohaseid töövahendeid ja metoodikaid, et jõuda soovitud eesmärgini. Superviisori tööriistakast sõltub suurel määral superviisori erialasest taustast ja kogemustest.

Lähenemismeetodite sobivuses supervisiooni soovijale aitab selgusele saada kohtumine valitud superviisoriga ning vastastikuste ootuste ja vajaduste väljaselgitamine.

Individuaalne supervisioon

Individuaalse supervisiooni puhul osalevad nõustamisprotsessis klient ja superviisor. Protsessi eesmärk ja vorm lepitakse kokku esimesel kohtumisel. Laiemaks eesmärgiks võib olla professionaalne areng. Kohtumiste sisuks on sageli konkreetsed juhtumid, mille puhul on üles kerkinud erinevad emotsioonid või mis vajavad objektiivset kõrvalpilku või kus juhtumi areng on jäänud toppama.

Rühmasupervisioon

Rühmasupervisiooni puhul moodustatakse grupp sama eriala või tasandi töötajatest, kus superviisori juhtimisel tehakse tööd

  • mõne konkreetse (kliendi)juhtumiga, mida nimetatakse ka juhtumi supervisiooniks;

  • töö kontekstis esinevate probleemidega, s.h. töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt.

Rühmatöö vormis toimub ka meeskonna supervisioon, kus peamine fookus on tööalaste ülesannetega seotud meeskonna funktsioneerimisel.

Organisatsiooni supervisioon

Organisatsiooni supervisiooni puhul töötatakse organisatsiooni võtmeisikutega. Fookuses on sageli organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused, seatud eesmärgid ja nende saavutamise võimalused; organisatsioonis vajalike muudatuste defineerimine ja juhtimine.

Organisatsiooni supervisiooni puhul toimub töö mitmel tasandil: nii individuaalselt kui kogu kollektiiviga, vahetutel kohtumisel ja elektrooniliste kanalite kaudu