Sotsiaaltöötajate individuaalse töösoorituse ulatus on lai ning see hõlmab erinevaid aspekte: tööülesannete kvaliteetset täitmist, kohanemist organisatsiooni ja valdkonna psühhosotsiaalse keskkonnaga, võimeid ja oskusi tegutseda konkreetsetes sotsiaaltöö olukordades, kohaneda määramatusega ja tulla toime kriisiolukordadega.
ESCÜ ja Äripäeva koostöös loodud esimene supervisiooni konverents 9.märtsil toimus Filmimuuseumis ESCÜ 25. juubeliaasta raames esmakordselt vaidSupervisioonile pühendatud konverents, mille programmis oli 25 esinejat ja osales üle 180inimese!Programm sündis Äripäeva ja ESCÜ koostöös, kus programmi vastutaja ja korraldaja oli AiraTammemäe, programmijuht Jaanika Rannula ning programmiloome tiimis panustasid EvelynSoidla, Allan Kaljakin, Sirle Roots, Piret Bristol ja…
Signe Vesso “Supervisioon – juurtest tulevikuni” Eesti esimese supervisiooni konverentsi eel kirjutas Signe Vesso artikli “Supervisioon – juurtest tulevikuni”, milles ta toob välja, et: “Supervisiooni juured tulevad sotsiaalvaldkonnast ja on mõeldud toetama neid töötajaid, kes aitavad keerulises olukorras teisi inimesi. Töös, kus kohtutakse kurbade lugude ja raskete tunnetega. Ma saan aidata teisi, kui ma ise…
Kuidas valida endale või organisatsioonile pädevat superviisorit ja coach’i Enesearendamise koolitused ja treeningud ei kaota vaatamata senistele ennustustele kuigivõrd oma populaarsust. Kuigi turg on tihe ja pakkujaid palju, jätkub ka kliente. Esimesed märgid väsimisest on ära tunda ehk sellest, et kasvanud on väitlused-vaidlused-võistlused selle nimel, kes on parem, erilisem ja edukam ning pakub kliendile sobivaimat…
Koolitus, coaching või supervisioon – millal mida valida? Signe Vesso soovitab: kui on vaja juurde välist teadmist, pakub koolitus erinevaid võimalusi. Kui on vaja osalejate potentsiaali võimestada, toetada initsiatiivi ja vastutuse võtmist, teravdada fookust või ühtlustada ja toetada elluviimist, siis on coaching suurepärane valik. Kui on vaja teadvustada oma mõju, saada helikopterivaadet, käsitleda keerukaid olukordi ja ennetada läbipõlemist,…
Soovitatav erialane kirjandus Allpool leiate valiku avaldatud kirjandust, mis käsitleb supervisiooni ja selle meetodeid nii organisatsioonide, meeskondade kui ka üksikisikutega töötamisel. Campbell J.M. (2000). Becoming an Effective Supervisor: A workbook for Counselors and Psychotherapists.Philadelphia: Accelerated Development. McKnight, W., Chapman, E., N., (2003). The New Supervisor. Stepping Up of Confidence. Crisp Publications. Inc. O´Neil, E. (2004). Professional Supervision:…
Uue aja ametid – supervisioon & coaching Eelmise aasta lõpus sain telefonikõne küsimusega – kas olen nõus rääkima iseendast Eesti Naisele. Lähemalt uurides selgus, et kavas on teha artikkel uue aja ametitest. Nii… ja selgus, et superviisor ja coach on ajakirjaniku uurimistöö viljana Eestis uue aja ametiteks! Lugu 2015 veebruari Eesti Naises: Superviisor ja coach Signe Vesso aitab…
Kliinilise supervisiooni toetav mõju vaimse tervise õdedele Vaimse tervise õdede tööd toetava tegevusena kasutatakse kliinilist supervisiooni, mida aksepteeritakse üle maailma kui kvaliteetse õendusabi eeldust. Kliiniline supervisioon tõstab rahulolu, annab enesekindlust, tõstab professionaalsust, vähendab ja ennetab läbipõlemise ohtu. Vaimse tervise õed hindasid saadud kliinilise supervisiooni kogemust ja leidsid, et tulemus on parem kui osaleja saab endale…
Supervisioon aitab inimestel töörõõmu taastada Ehkki Eestis on ettevõtted juba aastaid kasutanud töösuhete korrastamisel firmaväliste spetsialistide abi, on supervisioon viimase kümnendi nähtus, millest paljud abivajajad pole veel teadlikudki. Tallinna Ülikooli õppejõud ja superviisor Karin Härmat selgitab, et supervisioon aitab lahendada tööprobleeme ning käsitleb ka keerukamaid ja emotsionaalselt laetud olukordi. See võimaldab inimesel õppida tundma oma…
Supervisioon ja coaching algab sealt, kus koolitus lõpeb Organisatsiooni supervisioon ja coaching on sügav protsess, mille käigus on võimalik saada lühikese ajaga toimivaid tulemusi. See tähendab, et ettevõttel ja selle töötajatel “hakkab kergem” nii emotsionaalselt, vaimselt kui ka majanduslikult. Tulemuseks on ka see, et lihtsalt on toredam tööl käia ja kirkam elada. Mis on…
