Supervisioon ennetab tervishoiutöötaja läbipõlemist ja parendab ravikvaliteeti

Eesti tervishoiutöötajate aastakonverentsil “Kliinik 2018” räägiti esmakordselt supervisioonist kui meetodist, mis ennetab läbipõlemist ja loob eeldused patsientidele kvaliteetsema abi osutamiseks. Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) superviisorid Elo Paap, Aita Keerberg, Karin London, Karin Härmat ja Viimsi perearstikeskuse arst Tiina Talijärv esinesid Tartus kolmepäevalisel konverentsil teisipäeval, 6. veebruaril. Kuulajateni jõudsid ettekanded, mida on tehtud valdkonnas viimase 20 aasta jooksul, kogemuslood Austria keskhaigla ja Viimsi perearstikeskuse näitel ning milline on õdede supervisiooni kogemus nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Kliinilise psühholoogi ja superviisori Aita Keerbergi sõnul suurendab supervisioon oluliselt läbipõlemiskindlust eriti töövaldkondades, kus puututakse kokku inimliku valu ja kannatustega või olukordades, kus väga häid lahendusi ei ole. “Töötaja saab supervisiooni toel teadlikumaks endast kui töövahendist ja suudab paremini planeerida oma professionaalset arengut või avastada kohad, kus ta on oma ressursse valesti kasutanud,” lisas Keerberg.

Konverentsi supervisiooniteemalise bloki moderaator Karin London rääkis, et kui mujal maailmas on supervisioon loomulik osa tervishoiutöötaja professionaalsest elust ja avaldatakse valdkondlikke teadusartikleid, siis Eestis oskavad seda tellida üksikud meditsiiniasutused. “Kõige rohkem kasutatakse supervisiooni Eestis arvatavasti psühhiaatriaõdede ja arstide hulgas. Mujal on selle kasutus juhuslik ning näiteks võib koolitus kasvada välja supervisiooniks,” selgitas London. Ta märkis, et sarnased probleemid puudutavad tervishoiu valdkonda laias spektris peremeditsiinist kuni tipptasemel kirurgideni välja, kus kaks kolmandikku probleemidest tekivad inimliku suhtluse tasandil.

Ettekannetes kajastus, et supervisioon on tõhus abivahend suure vastutusega töö tegijatele – meditsiinitöötajale. Supervisiooni käigus kujunev kollegiaalne tugi hoiab ära vaimse väsimuse ja emotsionaalsed kannatused, aitab olla pigem ennetav kui reageeriv ja kindlustada, et töö on sobival viisil tehtud ja eetiline. Lisaks professionaalsetele oskustele tunneb töötaja iseennast kõigi oma tugevate ja arendamist vajavate külgedega ja on mõistetud ka oma raskustes.

Mullu 20. tegevusaastat tähistanud Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing ühendab professionaale, esindab supervisiooni ja coachingu valdkonda, hoiab oma liikmete identiteeti ja parendab kvaliteeti.  20 aastaga on Eestis koolitatud ligi paarsada professionaalset superviisorit ja coachi. ESCÜ kvaliteedimärk annab teada professionaalsest teenusepakkujast. Vaata lisaks: www.supervisioon.ee