ESCÜ tunnustab: Liisa Raudsepp

Tunnustame Liisat eetikajuhiste töögrupi algatamise ja vedamise eest ning lugemisklubide algatamise eest, samuti juhatuse liikmena ühingu arengu toetamise eest.

Mis on olnud eetikajuhiste töögrupi loomise või osalemise käivitajaks?

“Minul oli pikem eellugu: töötasime Tripodis välja testid koolipsühholoogidele. Kuna Eestis ei ole psühholoogiline testimine seaduse ega erialaühingu tasemel reguleeritud, siis oli vajadus luua eetikajuhised õpilaste testimise jaoks. Nii sain esimese kogemuse eetikajuhiste väljatöötamisest. Hiljem olin Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esimees, seal nägin sama tühikut ja algatasin eetikakoodeksi töögrupi. Kuna ESCÜs puudusid samuti eetikajuhised ja mul oli varasem kogemus olemas, algatasin eetikajuhiste töögrupi.

Eetika on abistavas töös A ja O ning iga erialaühing võiks viidata, millistele põhimõtetele abistajad oma töös toetuvad. Kvaliteeditaseme tõestamiseks on vajalik kinnitada, et superviisorina lähtud oma töös ESCÜ eetikajuhisest. See on toeks ka kliendile. Ja superviisorite väljaõppes tuleb samuti eetikale rõhku panna.”

Millised on olulisemad sammud või saavutused, milleni eetikajuhiste töögrupiga jõudsite? Mille üle oled uhke?

“Eetikajuhend sai välja töötatud, ESCÜs läbi arutatud ja vastu võetud – see on kõige olulisem tulemus töögrupi tegevusest. Lisaks sai loodud eetikakomisjon – on oluline, et superviisoritel ja klientidel oleks võimalus vajadusel pöörduda nende poole nõu ja toetuse saamiseks.
Komisjoni ülesandeks on ka teatud regulaarsusega juhendit üle vaadata ja täiendada, samuti eetika teemasid pildil hoida.

Paljud autorid on öelnud, et oluline pole mitte niivõrd konkreetse juhise olemasolu, vaid eetilise reflekteerimise oskuste arendamine. Üks võimalus on reflekteerida juhtumi üle erinevatest rollidest.

Olen rõõmus, et oleme ESCÜs eetika teema pildile toonud ja hoidnud. Eriti uhke olen selle üle, et kolleegid on julgenud jagada oma lugusid, mis on olnud keerukad ja võibolla hingele kripeldama jäänud. Tänu nende julgusele oleme saanud neist lugudest õppida. Koos Helena Ehrenbuschiga kirjutasime kirjeldatud lugude põhjal ANSE Journalisse artikli eetika teemalisest arutlemisoskusest. Artikkel „How to delevol supervisors’ ethical reasoning“ ilmus
ANSE Journal vol 4, 2020, Issue 2. (Lugemiseks tuleb alla laadida ajakirja vastav
number.)

Mis kasu/ väärtust oled Sa isiklikult töögrupist saanud?
“Sain ise palju targemaks ja mõistsin palju enam, millised sõlmpunktid või keerukused superviisori töös võivad ette tulla. Autorite loal kasutasin eetiliste dilemmade juhtumeid õppejõuna Tartu Ülikooli psühholoogia magistrantidele mõeldud seminaril ja pean ütlema, et tudengid ehitasid üles väga tugevalt argumenteeritud mõttekäike eetilisest otsustamisest. Ma ise õppisin sellest palju.”

Mis on olulised märksõnad, mis töögrupis osalemise kogemusega Sulle seostuvad?
“Töögrupis osalemise kogemusega seostuvad mulle sellised märksõnad: missioonitunne, kvaliteedi taotlus, professionaalsus. Et meil ühingus oleks ühine arusaam sellest, mis on professionaalne käitumine ning kuidas tellija ja kliendiga käituda.”

Lugemisklubide algatamine, palun räägi lugemisklubide algusest.
“Juhtus nii, et aitasin osaliselt tõlkida ja keeletoimetada ANSE ECVisioni dokumenti, mis räägib superviisori pädevustest. Seal on kirjas, et superviisor loeb regulaarselt erialast ja teaduskirjandust. Mõtlesin, et selle koha peal on meil jällegi tühik – elud on kiired ja lugemiseni jõutakse järjest vähem. Ühine lugemine ja loetu jagamine-arutlemine oleks motiveeriv ja rikastav, nii tekkis mõte lugemisklubist. Rääkisin sellest mõttest Signe Vessole – tuli välja, et tal oli juba varem sarnane mõte olemas. Pakkusingi välja, et võiksime käivitada lugemisklubid.
Lugemisklubi formaat oli järgmine: 5-6 inimest, kes kohtuvad aastas 4-12 korda, kestusega 1,5 – 4 tundi. Grupi juhtimist võib roteerida. Iga klubi valib esindaja, kes on kontaktisikuks ESCÜ juhatusele. Iga aasta sügiskoolis tehakse kokkuvõtted klubide tegevustest. Loetud raamatud lisatakse virtuaalsesse raamatukogusse koos lugemissoovitusega grupi poolt.
Lugemisklubis osalemine annab punkte kvaliteeditaseme taotlemisel. Kui startisime, tekkis viis või kuus klubi, kus igaühel kujunes oma stiil: kas mitu inimest luges sama raamatut või igaks korraks erinev, kas pigem ettekanne + arutelu või mõne meetodi läbiproovimine; vaadati ka koos videosid jne. Lugemisklubi vastu on huvi üles näidanud ka teiste riikide superviisorid. Lugemisklubi stimuleerib pingutama: kui juba ostad hea raamatu, siis tuleb see ka läbi lugeda.
Olen ise osalenud kahe lugemisklubi tegevuses ja võin öelda, et need on olnud väga rikastavad kogemused, lisaks ühel korral said need ühendatud äärmiselt hõrkude toidunaudingutega. Lõppeks on see veel üks hea põhjus kolleegidega kvaliteetaja veetmiseks.”

Intervjuu Liisa Raudsepaga tegi Kati Lõbu – superviisor ja coach, ESCÜ 25. juubeliaasta tunnustamise töögrupi liige.